VEEKOGUDE SEISUNDI TERVENDAMINE, TAASTAMINE JA KORRASTAMINE

    Pajusi tiigi taastamine
    Siis kui veekogu meenutab võsa...
    VEEKOGU RIKUTUD VÕI KASUTUSKÕLBMATU… MIDA TEHA?

    Veekogude tervendamist, taastamist või korrastamist võib vaja minna, kui veekogu on kinni kasvanud, täis settinud, reostunud või selle kasutamine majanduslikult või virgestustegevuseks on muul viisil häiritud.

    Veekogude kinnikasvamine ja settimine on looduslik protsess, mida tihtilugu kiirendab inimtegevus. Suurimaks kinnikasvamise põhjuseks võime nimetada põllumajandusväetiste ja -toitainete sattumist veekogudesse, mis paneb veetaimestiku vohama. Vooluveekogudes põhjustab taimestik veevoolamise aeglustumise ja suurendab settimist, mistõttu voolu sängid kitsenevad ja üleujutuste oht suureneb.

    Inimtegevuse mõju minimaliseerimiseks ja veekogude eluea pikendamiseks on kehtestatud Eestis erinevad keskkonnakaitseliste eesmärkidega seadused ja määrused mitmetes eluvaldkondades.

    Veekogu tervendamine kui selline on sisuliselt tagajärgede likvideerimine, mida kasutatakse siis kui looduslik taastumine on juba võimatu või liiga aeglane.

    TEHTUD TÖÖD
    Laeva jõe alamjooksul asuva jõelõigu tervendamine (2016);

    Võhandu jõe kalda kindlustamine (2015);

    Vidrike järve kalda korrastamine;

    Kooraste tiigi taastamine;

    Nõo Veskijärve taastamine;

    Venevere veskitiigi taastamine ja sildregulaatori rekonstrueerimine.