KALADE RÄNDETEEDE AVAMINE

    Joaveski kalapääs
    Kunda tsemenditehase kalalift
    Koseveski kalapääs
    AJALUGU

    Kalastiku rännet hakati soovimatult piirama 15. sajandil, mil Eestis hakkasid levima vesiveskid. Sellel ajal töötasid veskid siis, kui parasjagu vilja veskisse toodi, mis enamasti toimus suve teises pooles. Peale jahu jahvatamist pandi veskid taas seisma. Mitmel pool lasti sügisel peale vilja kogumist ka paisud alla, millega tagati ka kalastikule vaba läbipääs. 19 sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses, kui siia rajati esimesed hüdroelektrijaamad, muutusid tõkestusrajatised kalastikule ohtlikumaks. Siis sai oluliseks elektri tootmine ning võimalikult suur veehulk suunati aastaringselt turbiinidesse. Veskid asendusid hüdroelektrijaamadega, paise enam alla ei lastud ning kaladel puudus aastaringselt paisust läbipääs. Kalade arvukuse vähenemist seostataksegi otseselt hüdroelektrijaamade rajamisest tingitud rände takistamise ja kudealade leidmise piiramise ning turbiinides hukkumisega.

    Veejõujaamu ja paise hakati lammutama selle sajandi alguses. Algust tehti nendega, mis olid lagunenud ja mille taastamine ei olnud kulutõhus. Eriti aktuaalseks sai rändeteede avamine enne Euroopa liitu astumist. 2004. aastal nimetati Vabariigi määrusega Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu. Jõgedele mis jäävad sellesse nimekirja, on keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset; ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Lisaks tuli veeseaduse kohaselt tagada kaladele vaba läbipääs nii üles kui ka allavoolu 01. jaanuariks 2013.

    KOOS EKSISTEERIMINE

    Möödunud sajandi vesiehitised olid ehitatud selliselt, et kaladel oli läbipääs igal juhul takistatud ja veejõujaamad olid sellised, et turbiini sattudes oli kalade suremus ca 100%.

    Selle sajandiga on inimene kalastikule rohkem mõtlema hakanud ning vesiehitised kaladele tunduvalt ohutumaks muutnud. Juba eelmisel sajandil levisid võred, mis blokeerisid suuremate kalade turbiini sattumise. Sellel sajandil on välja tuldud turbiinidega, millega on ka väikekalade hukkumise protsenti turbiinis tunduvalt alla viia suudetud. Uusim keskkonnasäästlik hüdrotehniline lahendus on kruvikalapääs. Tegelikult ei ole tegu millegi muu, kui Archimedese kruviga, kuid nüüd on tootearendus jõudnud niikaugele, et energiatootmisega samal ajal transporditakse kalu nii üles, kui ka alla ning mis kõige tähtsam – null suremusega!

    Läbi on aeg, kui veejõujaamu eelistati kaladele ning küll teaduse arenguga lõpeb ka aeg kui kalu eelistatakse veejõujaamadele. Tulevik viib meid sinna, kus veejõujaamad ja kalad eksisteerivad koos!

    KALADE RÄNDETEEDE AVAMINE

    Seaduste piires tegutsedes, koostöös kalastikuspetsialisti ja objekti omanikuga, leiame konsensuse kalade rändeteede avamiseks ning veejõu kasutamise jätkuks. Kui veejõu kasutamine siiski ei ole antud piirkonnas enam kalastiku seisukoha pealt mõeldav, aitame leida omanikule alternatiivi. Miks ei võiks alla lastud paisjärve territooriumile rajada näiteks kalakasvandust, ning panna oma äri püsti hoopis toiduainetööstuses?

    Meie pädevusse jääb kõikvõimalike rändeteede avamiseks vajalike insenertehniliste lahenduste väljatöötamine ning projekteerimine:

    • tõkestusrajatiste likvideerimine;
    • kalapääsud (sh kruvikalapääs);
    TEHTUD TÖÖD
    Eksperthinnang kruvikalapääsude toimivuse kohta Eesti tingimustes (Töös);

    Reinusauna paisu kalapääs. Eelprojekt (2018);

    Rõusa paisu kalapääs. Eelprojekt (2018);

    Kalvre paisu kalapääs. Eelprojekt (2018);

    Tamme paisu kalapääs. Eelprojekt (2018);

    Undla kalapääsu ehitusprojekt. Eelprojekt (2018);

    Loopre paisu kalapääs. Tööprojekt (2018);

    Kunda I paisu kruvikalapääsu/turbiini eskiislahendus (2017);

    Saesaare paisu kruvikalapääsu/turbiini eskiislahendused (2017);

    Sindi paisu avamine(2016-2017);

    Venevere kalapääsu projekteerimine. Tööprojekt. (2016-2017);

    Saesaare paisu likvideerimine (2015-2016);

    Laeva järve kalapääsud;

    Jõgehara kalapääsu projekteerimine (2015);

    Puurmani paisu kalapääs (2014);

    Kalade rännet takistava Ao Veskijärve paisu likvideerimine (2014);

    Põltsamaa linna paisu renoveerimine ja kalapääsu rajamine (2013);

    Kunda tsemenditehase paisu kalapääsud;

    Koseveski kalapääsu rekonstrueerimine;

    Joaveski paisu kalapääs.