Kas teadsid, et Peipsi veetase oli kunagi üle 10 m madalamal? Liivaste setete all tugevasti kokku pressitud ja rohkelt taimejäänuseid sisaldav järve-muda viitab, et veetase Väike-Peipsis jätkas alanemistrendi ka Holotseeni alguses kuni saavutas ligikaudu 9100 a.t. madalaima taseme.(Hang, T., Kalm, V., Kihno, K., Milkevičius, M., Pollen, diatom and plant macrofossil assemblages indicate a low water level phase of Lake Peipsi at the beginning of the Holocene. Hydrobiologia, 599, 2008).
Praeguse Värska asula alal Värska lahe kaldal on püsinud asulakohad üsna kompaktselt läbi kivi-, pronksi- ja vanema rauaaja, kuid laieneb I aastatuhande teisel poolel kaugemale sisemaale. Hilisrauaajal, 11.–13. sajandil muististe hulk suureneb; eriti märgatav on asustuse kasv ja tihene-mine keskajal (Valk, Heiki, Setomaa asend ajaloolises ruumis: lisamärkusi kaugema mineviku kohta, Tartu, 2010, lk 10-11).
Värska ajaloolisele sadamakohale ehitati 1930ndate alguses uus kai ning vahetult ülesvoolu ka Tartu-Räpina-Värska maantee sild. Selleks rajati silla toetuseks muldkeha ning täideti sadamakai kaldapealne juurdekäigutee. Vette rammiti kai tugipostid (foto 1).
Käesolev ajalooline info on pärit Värska sadama arheoloogilise eeluuringu aruandest. Tööde käigus tehti nii arheoloogiline, kui ka allveearheoloogiline eeluuring. Töö autorid on Rait Kütt, Lisseth Pedroza Fuentes.