AJALUGU
    Värska sadama ja Värska lahe kohta on teada ajaloost palju põnevat ning Värska sadama ehitusprojekti aegsed allveeuuringud tõid sellele ka lisa.

    Kas teadsid, et  Peipsi veetase oli kunagi üle 10 m madalamal? Liivaste setete all tugevasti kokku pressitud ja rohkelt taimejäänuseid sisaldav järve-muda viitab, et veetase Väike-Peipsis jätkas alanemistrendi ka Holotseeni alguses kuni saavutas ligikaudu 9100 a.t. madalaima taseme.(Hang, T., Kalm, V., Kihno, K., Milkevičius, M., Pollen, diatom and plant macrofossil assemblages indicate a low water level phase of Lake Peipsi at the beginning of the Holocene. Hydrobiologia, 599, 2008).

    Praeguse Värska asula alal Värska lahe kaldal on püsinud asulakohad üsna kompaktselt läbi kivi-, pronksi- ja vanema rauaaja, kuid laieneb I aastatuhande teisel poolel kaugemale sisemaale. Hilisrauaajal, 11.–13. sajandil muististe hulk suureneb; eriti märgatav on asustuse kasv ja tihene-mine keskajal (Valk, Heiki, Setomaa asend ajaloolises ruumis: lisamärkusi kaugema mineviku kohta, Tartu, 2010, lk 10-11).

    Värska ajaloolisele sadamakohale ehitati 1930ndate alguses uus kai ning vahetult ülesvoolu ka Tartu-Räpina-Värska maantee sild. Selleks rajati silla toetuseks muldkeha ning täideti sadamakai kaldapealne juurdekäigutee. Vette rammiti kai tugipostid (foto 1).

    Käesolev ajalooline info on pärit Värska sadama arheoloogilise eeluuringu aruandest. Tööde käigus tehti nii arheoloogiline, kui ka allveearheoloogiline eeluuring. Töö autorid on Rait Kütt, Lisseth Pedroza Fuentes.

    PROJEKTI KIRJELDUS
    Ajaloolise sadama taastamiseks tellis Värska Vallavalitsus (hiljem Setomaa Vallavalitsus) Värska sadama ehitusprojekti.

    Projektiga rekonstrueeriti maismaal sadamahoone, parkimisalad, slipp ja tuletõrje veevarustus. paatide randumiseks oli esmajoones mõeldud statsionaarne kai, kuid töö käigus asendati põhiline kai massiivse betoonist ujukitega paadisillaga. Paadisilla kandevõime ja stabiilsus on sellised, et sinna peale saab sõita kauba laadimiseks väiksematsorti tõstuk. Kai on varustatud  elektri ja veevõt postiga, pilsi- ja reovee pumpadega. Viimaste abil muutub Peipsi vesi loodetavasti veel puhtamaks. Sadamas on ka paatidele tankla. Sadamat läbib Värska promenaad, mis põhjasuunas ulatub kuni Püha allikani, lõuna suunda kuni laulukaareni.

    PROJEKT
    • projektijuhtimine;
    • paadisildade projekteerimine;
    • slipi projekteerimine;
    • akvatooriumi kujundamine;
    • teede ja platside projekteerimine
    • vertikaalplaneerimine;
    • Sadamahoone ümberehitusprojekti koostamine;
    • Sadama tehnovõrkude projekteerimine (Veevarustus, kanalisatsioon, küte, ventilatsioon, paatide pilsi- ja reoveevee süsteemid, tankuri süsteemid);
    • Keskkonnasäästlikud sademeveesüsteemid;
    KOOSTAJAD
    Urmas Nugin, Lauri Lokko, Raul Tihane, Alar Liin, Peep Nurme, Rait Kuus jt. Täname kõiki projekti osapooli meeldiva koostöö eest.
    Jaga sotsiaalmeedias: