Looduslähedased sademeveesüsteemid UPSi logistikakeskuse näitel

Võtame selle teema kokku paari märksõnaga: kliimamuutused, vananenud standardi järgi projekteeritud lahendused ning hinna tasakaal. Fakt on, et nii suurt toru pole mõtet projekteerida, et igal juhul kogu vesi sinna ära mahuks, kuna see on ääretult kallis. Õnneks ei kehti enam vananenud standard, mille järgi projekteerimisest ebanormaalne olukord mitmel pool esinebki.

Meie rõõmuks on Maaülikooli teadurid teinud tublit tööd, mistõttu said uude standardisse sisse uued kliimamuutustest tingitud vooluhulkade arvutuste alused. Samuti propageeritakse üha enam ka looduslähedasi sademeveesüsteeme, ehk kogu vett ei tule kohe toruga minema juhtida.

Olemasolevaid ja värskelt ehitatud torustike aga vaevalt keegi lähiajal ümber ehitama hakkab, mistõttu neis asukohtades suurte sadude ajal säärane olukord lähiajal ei muutu.

Eelmisel ja üleelmisel aastal sai projekteeritud UPSi logistikakeskus Tartus, mis praegu ehitusjärgus on. Antud projekti juures olime sarnaste vee probleemide juures nagu eile Tartus aset leidsid. Otsustasime neid ennetada. Kuna tegu oli logistikakeskusega, siis rõhuasetus polnud nagu ikka maastikukujundusel aga see eest saime hakkama eeskujulikult töötava viibetiigi ja viibekraaviga, mis antud juhul maandab Tartus UPSi meeskonnale sademeveest tingitud võimalikud riskid.

Lahendus oli selles suhtes lihtne. Kinnistu eesvool oli nagu ikka olematu. Oli variant paigaldada ülikallid mahutid või projekteerida auk, mis suurte sadude ajal veega täitub. Valisime viimase. Valingvihmaga sai see pooltäis, ca 10…20 minutit pärast vihma oli vesi vaid tiigi põhjas nagu planeeritud. Ja mis põhiline – pole uputust kuskil :).

Meiepoolne soovitus siinkohal – kui koostatakse hoone eelprojekt ja taotletakse ehitusluba siis eelprojekti kandmise ajaks ehitisregistrisse, tuleb ära lahendada ka sademeveesüsteemid ja vertikaal – täpselt nii nagu ka kõik muud eriosad. Seda ülesannet ei tohi jätta kunstnikest arhitektidele vaid tuleb kaasata vastava eriala insener ning kui on oluline elukondlik ala, siis ka maastikuarhitekt, kes lihtsa augu ja kraavi natuke huvitavamaks teeks. Vaid nii saab suuremad riskid ja võimalikud varalised kahjud maandatud ning arhitektide ilusad hooned ka meie kliimas toimivaks.