ETTEVAATUST: Kasutusloa kaotamine võib kallimaks maksma minna!
Lugesime murega Delfi Ärilehe artiklit, kus Valitsust nõustav majanduskasvu nõukoda soovib kasutusloa asendada kasutusteatisega.
Kuigi bürokraatia vähendamine kõlab hästi, on siin mitu suurt ohukohta:
PROBLEEM 1: Kvaliteedikontroll kaob
Artiklis väidetakse, et kasutusluba on “võltsturvaline”. Aga lahendus pole kontrolli kaotamine, vaid ennetamise tugevdamine. Olukorras, kus ka ehitusvaldkonnas endas on professionaale võib-olla 10% ja 90% vajavad kontrolli ei tohi kontrolli vähendada. Tänane kontroll mingil määral toimib. Kes petab, petab nagunii ja nendega tegeleb kohus.
PROBLEEM 2: Teadmused kaovad
Ilma korraliku lõppdokumentatsioonita ei tea keegi 10 aasta pärast, kuidas maja tegelikult ehitatud on. See teeb rekonstrueerimise ja remondi palju kallimaks.
PROBLEEM 3: Iga ostja peab tegema ekspertiisi
Praegu kontrollib kohalik omavalitsus ühe korra. Tulevikus peab iga maja ostja maksma alates 1000…2000€ oma ekspertiisi eest, veendumaks, et puuduliku dokumentatsiooniga ostetaval hoonel suuri ehitusvigu ei leiduks (Ainult konstruktiivse ja arhitektuurse osa eest). Ekspertiis kõik osad kokku eramajal võib maksta rohkem kui 10000+km. Pärast ostu suurte ehitusvigade puhul lisanduvad ka kohtukulud, mis kõiki kohtuastmeid läbides ei ole tasuta, isegi kui võidad. Kuidas see on odavam või vähem riskantsem?
PROBLEEM 4: Kindlustus ja laenud?
Artikkel tunnistab, et pankade ja kindlustusseltside teema “tuleb veel lahendada”. Kas tõesti tehakse muudatus enne, kui on selge, kuidas see praktikas toimib?
NÄIDE PRAKTIKAST:
Näiteks eelmisel sajandil ehitatud põllumajandusdrenaažid – töötavad suuresti tänaseni, AGA nende asukohta ei tea suurem hulk omanikest, sest infot pole digitaalselt lihtsalt kättesaadav! Tulemus? Uued ehitajad/omanikud lõhuvad need kogemata, maja hakkab vajuma, maa kaotab viljakuse, teed lagunevad. Tuleb nt elektripostipaigaldaja ja paneb elektriposti kruusatee äärde. Tarkades omavalitsustes pandi aga kruusateede äärtesse minevikus ka põllumajandusdreene, mis pidid teede kandevõimet parandama siis kui veel suuri ja ohtlike eurokraave ei olnud. Kuidas saab see postipaigaldaja selle dreeni asukohast teada? Kuidas teab uus maaomanik sellest infost kui me selle info kompleksset üleandmist ja õigsust ei kontrolli?
Sarnaseid näiteid võib tuua kõikidest insenertehnilistest valdkondadest. Hoonetel on hakanud tekkima mõistlikul tasemel dokumentatsioon! Jätkame sarnaselt või arendame süsteemi, et teadmus säiiks. Muidu tellime tulevikus oluliselt rohkem ekspertiise ja lõhume toimivaid süsteeme, mis on meie enda rahva vara. Valesti ehitatud ehitise ümberehitamine või kellegi toimiva ehitise lõhkumine info puudusel on kallim aga ka eluohtlik.
Paljud 50+ aastat vanad süsteemid toimivad tänini, kui teha väikeseid korrektuure. Aga selleks peab säilima korrektne teave.
Näide – täna on meie teadatuntud EHRi süsteem üles ehitatud sisuliselt hoonetele. Meie omavalitsuste spetsialistid suudavad hinnata valdavalt hooneid. Kõik muud spetsiifilisemad ehitusvaldkonnad on juba täna “pudru ja kapsad”, kuna ehitusinfot ei ole mõistlikult tellitud/koostatud/talletatud. Kasvõi eelmisel sajandil ehitatud põllumajandusdreenid, mis kõikide muude ehitistega kogemata lõhutakse. Vastav info ei ole tänaseni mõistlikult kätte saadav, kuna see ei ole vajalikus mahus digitaalne. Põllumajandusdrenaažide torud töötavad ning aitavad tänaseni neid, kes on neist teadlikud ja teadlikult nende süsteemidega käituvad. Kellel infot pole, ning ehitab dreenile peale või laseb dreeni pealse võsastuda, on varsti hädas. Sarnaseid näited võib tuua paljudest insenertehnilistest valdkondadest. Ehitusprojekt ei ole arhitektuurne eelprojekt!
Hoonetel on hakanud taas tekkima mõistlikul tasemel dokumentatsioon – teadmus. See ei ole bürokraatia vaid vajadus, et me hiljem ei telliks oluliselt suuremas mahus ekspertiise ning ei lõhuks varasemalt ehitatud ja toimivaid süsteeme, mis on meie enda rahva vara! Paljud 50+ aastat vanad süsteemid toimivad tänini, kui seal teha pisi korrektuure. Pisi korrektuuridega saame probleemid lahendatud, kui meil on säilinud korrektne teave. Kust aga saada siis hiljem teavet, kui me seda jooksvalt ei koosta ja normide alusel ei dokumenteeri ega kontrolli? Varsti ei tea ka konkreetsete erialade spetsialistid, kust vajalikku infot kätte saada.
MEIE ETTEPANEK:
Kui bürokraatiat tahad vähendada, siis:
– Digitaliseeri protsess
– NÕUA detailsemat ehitusprojekti ehitusloa juures (sõltuvalt olukorrast)
– SÄILITA põhiline kvaliteedikontroll
– KOGU ja dokumenteeri süstemaatiliselt ehitusajal reaalselt kasutatud ehitusmaterjalide ja muu info (Kasutusluba)!!!
– ENNETA ja ÄRA TAHA tegeleda tagajärgedega!!!
-Soovitus arendajatele – seni, kuni ühtset süsteemi ei ole – eelista suuremaid projekteerimisettevõtteid, kus on esindatud rohkem kui üks ehituseriala. Sellisel juhul on büroos teadmus oluliselt laiem ning projekt sellevõrra tõenäoliselt sisukam. Suuremad ja ajalooga ettevõtted on kogunud teadlikult teadmust, mis sisaldub hiljem ka sinu jaoks vormistatud projektis!
Mis on teie arvamus? Kas olete kokku puutunud ehitusvigadega? Kui kallis ja kui mahukas on nende menetlemine tagantjärgi? Mis on tervikliku ehitusprojekti hind? Kui suure osa moodustab see ehitushinnast? Kas kallim on kohe täieliku ehitusprojekti koostamine või tagantjärgi kohtutes käimine ja lõputute ekspertiiside koostamine? Või olukord, kus ehitasid valmis, kuid juba lühikese aja järel mõistad, et see ei ole see, mida soovisid või tahtsid. Paralleelselt projektdokumentatsiooni ja muu info talletamisega saab ka omanik ise võimaluse oma vajadused läbi mõelda, mitte ei lase ehitada endale “põrsast kotis”.
Jaga oma kogemust!
Meie kogemus on, et ennetamine on mõistlikum. Kui inimene ehitab 250000+ (tänane keskmine lihtsama maja hind) eurot maksvat eramaja, siis korrektne dokumentatsioon tööprojekti staadiumis summas 10000…20000 eurot on odavamad kui kõik hilisemad valed ehitusotsused, ekspertiisid ja kohtuskäigud kokku. Närvikulust rääkimata.
Täpsemat infot konkreetsete projekteerimise erivaldkondade kohta leiad siit: