VEEJÕUJAAMADE RAJATISED

    KUNDA HEJ enne kalapääsu rajamist
    Painküla HEJ
    Viitina HEJ äravoolukanal
    MIS ON VEEJÕUJAAM?

    Veejõujaamad on seadmete kompleksid, mille abiga vee kineetiline- ja potentsiaalne energia muudetakse mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse erinevatel otstarvetel vastavalt vajadusele. Kui vee voolamisest saadud energia muudetakse elektrienergiaks, nimetatakse veejõujaama hüdroelektrijaamaks. Kui mehaanilist energiat kasutatakse näiteks teradest jahu jahvatamiseks, nimetatakse veejõujaama veskiks. Veejõujaamade ühiseks omaduseks ongi see, et nad töötavad vee jõul – voolav vesi paneb pöörlema kas vesiratta või turbiini.

    Veejõujaamade käivitamiseks on vaja kõrguste vahet, mis vee voolama paneks  ja suurel hulgal  vett võimalikult pika perioodi jooksul, mis jõujaama tööratta pidevalt pöörlemas hoiaks. Saadav energia on otseses seoses vooluhulga ja kõrguste vahega. Oluline on ka seadmete kasutegur.

    VEEJÕUJAAMADE KESKKONNAMÕJU

    Igal heal asjal on oma pahupool, nii ka veejõujaamadel. Negatiivset keskkonnamõju on võimalik eri vahenditega leevendada, kuid mitte olematuks teha. Tihtipeale on nii, et näiliselt saadav kasu on küll olemas, kuid sellega tekitatav keskkonnakahju suurem kui jaamast saadav kasu.

    Kaks suurimat vastuargumenti, mis räägivad veejõujaamade ehitamise vastu, on paisutuse vajadus ning jõujaama turbiinis suur kalade suremus. Paisud takistavad kaladel jõge mööda rännata ning endale kudealasid otsida. Seetõttu kalade populatsioon väheneb. Turbiini sattuvad kalad võivad turbiini vahele jääda ja hukkuda.

    Nagu eelnevalt mainitud, ei saa negatiivset mõju täiesti nullida. Küll aga on mitmed turbiinitootjad välja tulnud ”kalasõbralike” turbiinidega. Idee peitub turbiini aeglases pöörlemises ning piisavalt suurtes labade vahedes, millest kalad puhtalt läbi lähevad.

    VEEJÕUJAAMADE PLANEERIMINE

    Erinevate spetsialistide koostööl leiame konsensuse, milles veejõujaama omanik ja keskkond saavad vabalt koos eksisteerida. Ei usu? Tule pane meid proovile!

    Meie pädevusse jääb kõikvõimalike veejõujaamade ehitiste projekteerimine. Koostöös partneritega suudame pakkuda veejõujaamade terviklahendusi:

    • paisud;
    • jõuhooned;
    • veelaskmed;
    • survekambrid;
    • uputuskambrid;
    • jõujaamade automaatika;
    • turbiinid ja generaatorid (sh kruvikalapääs);
    • veehaarded (sh muudele tehastele, külmajaamadele jne);
    TEHTUD TÖÖD
    Eksperthinnang kruvikalapääsude toimivuse kohta Eesti tingimustes (Töös);

    Linnaveski tammi liigveelaskme ümberehitamise projekt (töös);

    Pärnu külmajaama veehaare (2018)

    Kunda I paisu kruvikalapääsu/turbiini eskiislahendus (2017);

    Saesaare paisjärve kruvikalapääsu/turbiini eskiislahendused (2017);

    Leevi hüdroelektrijaama ja pealevoolukanali rekonstrueerimine. Põhiprojekt (2016);

    Tartu Turu tn 18 kaugjahutusjaama veehaarde ehitusprojekt. Põhiprojekt (2015)

    Kotka paisu korrastamine. Eelprojekt  (2015);

    Linnamäe paisu rekonstrueerimine (2015);

    Turu tn 18 kaugjahutusjaama veehaare (2015);

    Viitina hüdroelektrijaama rekonstrueerimine. Põhiprojekt. (2013-2014);

    Kunda tsemenditehase paisu hüdroelektrijaam;

    Painküla hüdroelektrijaama taastamine;

    Räpina hüdroelektrijaama rekonstrueerimine;