SADEMEVEESÜSTEEMID

    Pilt - google
    Taimestikkattega viibekraav
    Märgala keset linna
    TRADITSIOONILISED SADEMEVEESÜSTEEMID vs SUDS SÜSTEEMID

    Linnapildis nimetame traditsioonilisteks sademeveesüsteemideks torustike ja kaevude kogumit mille abil vesi juhitakse ära. Mööda maapinda kokku kogutud reostunud sademevesi puhastatakse vajalike seadmetega enne veekogusse voolamist. Eesmärk on võimalikult kiiresti ja kulutõhusalt liigne vesi ära juhtida. Selliseid süsteeme kasutatakse ülekaalukalt kõikides Eesti linnades.

    SUDS (Sustainable Urban Drainage Systems) ehk keskkonna säästlikud sademeveesüsteemid. SUDS süsteemide loogika on vastupidine traditsioonilistele süsteemidele. Maha sadav vesi juhitakse imbpeenardesse, tiikidesse, katuse aedadesse, imbkraavidesse jne. Asja iva on see, et kui traditsiooniliste sademeveesüsteemide puhul juhitakse vesi ära ning päikeselise ilma korral meenutab linn kõrbe, siis SUDS süsteemide puhul hoitakse vett linnas kinni, mis hoiab linna õhu niiske ka palavate ja kuivade ilmade puhul. SUDS süsteemid aitavad vähendada ka uputuste riske. Projekteerides linnapilti tiikide ja imbpeenarde süsteeme, töötavad need veemahutitena.

    HEAD JA VEAD

    Traditsiooniliste sademeveesüsteemide suureks eeliseks võrreldes SUDS süsteemidega on nende rajamise hind. See on ka põhjus, miks seda senini laialdaselt kasutatakse. Torustikud peidetakse maa alla ära ja seega nad ei võta nii palju ruumi. Kui vee kiire ärajuhtimine on omaette eesmärk, siis tasub kasutada kindlasti traditsioonilisi süsteeme. Kuid kas vee kiire ärajuhtimine igas olukorras on parim variant? Vesi on ju elu allikas, kas me ikka peaksime selle kiiresti ära juhtima? Võib-olla oleks mõistlik seda mingis koguses säilitada ning luua linna asfaltkatete vahele rohelust? Räägime ju kliima soojenemisest, millega kaasneb ilma ekstreemumite sagenemine. Teisisõnu- kui on vett, siis on seda liiga palju ja kui on põud, siis on põud. Linnas, mis meenutab kõrbe ei pea ükski elusolend kaua vastu. Samamoodi pärsivad meie tegevust valingvihmadest tekkivad ajutised üleujutused, kui torustikud vett vastu ei suuda võtta. Kas lahendus ei võiks olla vihmase ilmaga vee kogumine, ning selle kasutamine siis, kui kuumus tapab?

    SUDS süsteemide puudusteks on see, et nende linnapilti rajamine nõuab palju ruumi, seetõttu võib olemasolevatesse linnadesse selliste süsteemide ehitamine praktiliselt võimatu näida. Olenevalt olukorrast see võibki võimatu olla, kuid kui hästi järele mõelda, siis keskkonnasõbralikum lahendus on enamasti olemas. Probleemiks ei ole see uusasustustele. Vältimaks hilisemaid probleeme tuleks juba planeeringu käigus linnapilti planeerida tiike, kraave ja muid vee hoiu kohti, mille detailne läbimõtlemine aitab lahendada mitmeid probleeme:

    • loome ruumi talviseks lume ladustamiseks – võidame transpordikuludes;
    • suured valingvihmad ei ole enam probleem – projekteerime väiksemad torud, liigvee suuname linna tiikidesse ja muudele märgaladele;
    • teeme linnas viibimise meeldivamaks – rohelusega parandame õhuniiskust ja -kvaliteeti (Tudengid teavad… miks nad muidu Pirogovi pargis istuvad)
    • kujundame linna silmale ilusamaks – pakkudes betoon- ja asfaltpindadele konkurentsi erinevate taimekooslustega, muudame näotud ja hallid pinnad mitmekesisemaks;
    • Laseme loodusel ennast ise puhastada – suviti kasutavad märgalade taimed oma elutegevuseks vee poolt kokku uhutud linna reostust;
    • Tänavapildis vähenevad tüütud kaevukaaned, mis häirivad liiklust.
    TERVIKLAHENDUS VÕI ÜKSIK EHITIS

    Nagu öeldakse – klient on kuningas, kelle ülesandeks jääb otsustada hinna ja elukeskkonna kvaliteedi vahel. Kui sa ei ole päris kindel, mida soovid, siis tule konsultatsioonile, meie insenerid ja maastikuarhitektid suudavad koostöös projekteerida nii traditsioonilisi kui ka SUDS süsteeme:

    • sademeveekollektorid ja -dreenid;
    • kaevud ja puhastid;
    • katuse aiad;
    • imbpeenrad ja imbkraavid (taimestikuga või ilma);
    • tiigid ja lodud;
    • regulaatorid, truubid, pumplad;
    • kogumis- ja ühtlustustiigid.
    TEHTUD TÖÖD
    AS Rait territooriumi sademeveesüsteemid (2017)

    Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Veeinseneride Liidu teabepäevad Tallinnas ja Tartus. Ettekanne keskkonnasäästlikest sademeveesüsteemidest (2017)

    Eramute drenaaži- ja sademeveesüsteemid (2017 – 6 tk)

    Ulila tööstuspargi vee, kanalisatsiooni ja sademeveesüsteemide ehitusprojekt (2017)

    Eesti Veeinseneride Liidu koolituspäev “SAJAB” Ettekanne keskkonnasäästlikest sademeveesüsteemidest (2017)

    Eramute drenaaži- ja sademeveesüsteemid (2016 – 3 tk)

    AS Lasita Maja laoplatsi ehitusprojekt. Põhiprojekt (2016)

    Hipodroomi ovaali siseste tiikide ja ovaali mulde ehitusprojekt (2016);

    Saku hipodroomi kinnistute kuivendusprojekt (2016);

    Unsenertehniline sisend üöeujutusohuga seotud riskide maandamiskavade ehituslikele üleujutust leevendavatele tegevustele (2015-2016)

    ETK Logistikakeskuse sademeveesüsteemid (2015);

    Allikukivi kalevivabriku direktori elamu drenaažisüsteem (2014);

    Jänese kraavi rekonstrueerimine (2014);

    Võru linna Jüri tn ja Vee tn kvartali sademevete ärajuhtimine (2014);

    Tallinna botaanikaaia Lepiku kraavi rekonstrueerimine. Põhiprojekt. (2014);