MÕISAPARGID

    Mõisapargi plaan
    Kujundusplaan
    Restaureerimisprojekti kujundusplaan

    Eesti mõisapargid, mida täna tunneme, on pärit peamiselt mõisakultuuri hiilgeajast – 18. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni. Loomulikult on park kui selline pidevas muutumises: vanad puud hukkuvad, nende asemele kasvavad uued, pargiaasad võsastuvad ning jalgteed rohtuvad, rääkimata 20. sajandil olme-eesmärkidest lähtuvalt parkidesse ilmunud ehitistest ja rajatistest või sõdadest tingitud kahjustustest, mis on mitmel pool algset olukorda tundmatuseni muutnud.

    Meie maastikuarhitektide ülesandeks on võrrelda ajaloolist materjali tänapäevase situatsiooniga ning anda väärikas eas, elu jooksul mitmeid vintsutusi tunda saanud pargile uus elu.

    Koostame rekonstrueerimis- ja restaureerimisprojekte loodus- ja muinsuskaitsealustele parkidele. Omame ka muinsuskaitse tegevusluba maastikuarhitektuurses valdkonnas tegutsemiseks. Pargi rekonstrueerimise etappidena koostame vajadusel muinsuskaitse eritingimused, pargi puistu dendroloogilise inventuuri ning hoolduskava.

    • Muinsuskaitse eritingimused;
    • Dendroloogiline inventeerimine;
    • Parkide restaureerimis- ja rekonstrueerimisprojektid;
    • Hoolduskavad.
    TEHTUD TÖÖD
    Vana-Vigala mõisapargi muinsuskaitse eritingimused, pargi rekonstrueerimisprojekt ja hoolduskava;

    Uuemõisa mõisapargi muinsuskaitse eritingimused, dendroloogiline hindamine, pargi rekonstrueerimisprojekt ja hoolduskava (2016);

    Kaitsealuse Allikukivi pargi muinsuskaitse eritingimused ja hoolduskava (2014).