Eestis tuleneb maaparanduse vajadus kliimast, sademete jaotusest ja muldadest. Maaviljeluse seisukohast huvitab meid enim vegetatsiooniperiood. Maaparandus peaks tagama põllul optimaalsed tingimused kultuuride kasvuks. Kevadel maa sulades peab pinnas kiiresti kuivama, et saaks ta uuesti kasutusse võtta. Samuti peab maa kandma masinaid sügisel kultuuride koristustööde ajal. Seega kuivendus on tähtis, et kevadel vili maha saaks ja sügisel koristatud saaks. Suvel, kui aurumine ületab sademeid, vajame hoopis niisutust, et tagada kultuuride kasvuks optimaalselt niiske keskkond.
Sõltuvalt kliimast on Eestis laialt levinud soomullad (23,7%), gleimullad (36,5%) ja gleistunud mullad (14,5%). Kõik need mullad vajavad maaviljeluse säilimiseks rohkemal või vähemal määral kuivendust.