On aeg, kus üha enam võtab  võimust linnastumine, kus iga viimane murulapp asendatakse asfaltkattega parkla või mõne äri pinnaga. Vesi mis varem maasse imbus voolab nüüd mööda asfaltpindu ja reostub seal olevate ainetega. Eestis on laialt levinud põhimõte sadevesi võimalikult kiiresti kokku koguda ja kiiresti ära juhtida. Reostunud vesi puhastatakse erinevate puhastitega, mis vajavad pidevat hooldust.

Lisaks traditsioonilistele süsteemidele on levima hakanud lühend SUDS (Sustainable Urban Drainage Systems), mis Eesti keelde ümbertõlgituna võiks tähendada keskkonnasäästlike sadevee süsteeme. Võrreldes meil leviva süsteemiga on sellel sademeveeprobleemile totaalselt teine lähenemine. Põhimõte on, et reostunud vesi saaks puhastatud võimalikult tekkekoha lähedal. Vett säilitatakse linnapildis, mis kuivadel perioodidel niisutab meie õhku ning ei lase linnal ”kõrbeks” muutuda.

Mis on traditsiooniline sademevee süsteem ei taha tõenäoliselt pikemat selgitamist, SUDS süsteemide kohta saate uurida järgnevatest videotest. Avalda oma arvamust, mida arvad SUDS süsteemi põhimõtetest sina? Kas võiksime ka oma põhimõtteid muuta või ei kõlba need meie kliimasse?

Jaga sotsiaalmeedias: